1911. aastal sündis Tartumaal Patastel Kivi talu perre kuues poeg, kes ristiti Adolfiks.
73aastasena on ta öelnud: „Kõik aiandusega tegelevad inimesed on õnnelikud.“
Adolf Vaigla tuli Räpinasse 1936. aastal, sest igatses aiandusele lähemale.
Kogemustepagasis oli mõndagi - lapsepõlvest pärit huvi aianduskirjanduse vastu, tegutsemine koduses
õunaaias, varajase kapsa kasvatamine, teismelisena rajatud lilleaed.
Aedniku, õpetaja ja kasvatajana oli Vaigla kordumatu, teda ei väsita meenutamast. Oma elu
ja tegevuse aiandusega sidunud Adolf Vaiglalt õpiti tema eluajal ja võib seda teha praegugi.
Tema sõnad olid: „Mul oli lapsest saadik surmkindel siht – aiandus. Olen väga õnnelik, et olen õigesti
valinud eriala, pole iial seda kahetsenud.“