Ajaloolise Ajakirja 2014. aasta viimase numbri kaante vahele on koondatud artikleid ja ülevaateid alates keskaegsest Liivimaast kuni tänapäevase digitaaltehnoloogia arenguni välja. Numbri avaartiklis aitab Eesti Ajaloomuuseumi teadur Ivar Leimus selgust luua keskaegse Liivimaa kaaluühikute keerukas süsteemis ning avaldab artikli lisas seni publitseerimata, arvatavasti 16. sajandi alguskümnenditest pärit Tallinna linna kaalumääruse ja selle eestikeelse tõlke. Margo Roasto artikkel keskendub 20. sajandi poliitilise mõtte ajaloole, analüüsides Konstantin Pätsi 1907. aastal ilmunud teose „Maa-küsimus” ajaloolist konteksti ning võimalikke mõjutajaid ja eeskujusid. Historiograafilise ülevaate rubriigis toob Aro Velmet lugejani tähelepanuväärsemaid aspekte Nõukogude Liidu teaduse ja tehnika saavutuste kajastamisest lääne historiograafias. Kurmo Konsa ülevaade on seekord pühendatud digitaalse info säilitamise kujunemisele ning toob välja peamised kontseptuaalsed ideed ja põhimõtted, millest on selle käigus lähtutud. Väitluse rubriigis naaseb Marten Seppel veel kord Eesti ajaloo 3. köite ning siinsete kroonutalupoegade olukorra juurde Rootsi riigivõimu perioodil. Numbri lõpetab Eero Medijaineni ülevaade Pauli Heikkilä Eesti ning Euroopa ühenduse suhete ajalugu käsitlevast monograafiast.