Kihnu naised, kes kinnastesse, sukkadesse, tekkidesse ning körtidesse kirju koovad, edastavad sõnumeid kaugetelt esivanematelt. Milliseid salasõnumeid need esiemade mustrid pajatavad, enamik käsitöömeistrid ise ei teagi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Rosaali Karjam ehk Kihnu-pärase nimega Ärmä Roosi on erand. Tema teab kirjade tähendusi ja tunneb nende võlujõudu ning on nüüdseks oma pika elu jooksul kogutud rohkem kui 300 kinda- ja enam kui 100 sukakirja pannud kaante vahele koos esiemade tarkuste ning uskumustega.
"Ei tea, kas saladusi nad peidavad, aga igal kirjal oli oma nimi," rääkis Roosi. "Kui me läheme teise käest kirja tooma, siis me ütleme, mis kirja me tahame. Kaheksakant, sellega ravitakse iirissööti, see sammaspoolik on siuke haigus."
Raamatu pealkiri "Elumõnu" pole juhuslik. Roosi sündis 74 aastat tagasi Mõnu talus ning on kogu elu suurt mõnu tundnud Kihnu naiste näputööst.
"Mina tunnen sellise tööga elust mõnu," kinnitas Roosi. "See on minu huvi ja nüüd vanaduses - kümme aastat juba pensionipõlve peal - see on veel viimane elumõnu minul."
Raamatu koostamisel olid abiks Eesti Rahva Muuseum ja Pärnu Uue Kunsti Muuseum. Lisaks kudumitele annab see põhjaliku ülevaate Kihnu naiste tikanditest ning õmblustöödest, kus samuti peidus palju kaitsemaagilisi märke. Kogu nädalavahetuse viibib autor ise näitusel ning õpetab kõiki asjahuvilisi tegema ülipeent rahvuslikku näputööd.