Rohke foto- ja allikmaterjaliga illustreeritud esindustrükis sisaldab kolme teemakohast teadusartiklit ja kahekümne kuue 20. sajandi alguse riigitegelase ja sõjaväelase meenutusi. Kogumiku on välja andnud Rahvusarhiiv.
Kogumikus avaldatud artiklid analüüsivad iseseisvusmanifesti loomist ja selle tähtsust erinevatest vaatepunktidest. Kirjandusteadlane Jaan Undusk kirjutab Eesti iseseisvusmanifesti intertekstuaalsusest, tõmmates paralleele Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni ja Prantsuse revolutsiooni programmiks peetava «Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooniga». Ajaloolane Ago Pajur vaatleb iseseisvusmanifesti sünni- ja arengulugu alates Maanõukogu 1917. aasta 15. novembri otsusest anda riikliku korra kindlaksmääramine tulevase Asutava Kogu kompetentsi kuni manifesti väljakuulutamisele järgnenud sündmusteni Eesti erilinnades 1918. aasta veebruaris. Artiklis «Enesemääramise saatuslik tund» asetab õigusteadlane Hent Kalmo Eestis 1917. aasta viimastel ja 1918. aasta esimestel kuudel toimunud sündmused laiemasse rahvusvahelisse konteksti.
Lisaks sisaldab raamat Konstantin Pätsi, 1. Eesti jalaväepolgu ülema Ernst Põdderi ning rahvusväeosade loomisega seotud olnud ajakirjaniku ja kirjaniku Karl August Hindrey mälestusi 1917.–1918. aasta pöördelistest sündmustest ja iseseisvusmanifesti sünnist. Sõna saavad manifesti teksti põhiautor, Maanõukogu liige Juhan Kukk ja teda abistanud Ferdinand Petersen ning mitmed teised tolleaegsed ühiskonnategelased. Samuti on kogumikus publitseeritud rohkelt põnevat allikmaterjali: iseseisvusmanifesti käsikirjaline mustand, Maanõukogu vanematekogu olulisemad protokollid ning Eestimaa Päästekomitee päevakäsud 24. –25. veebruarist 1918.
Kogumiku ühe koostaja Tõnu Tannbergi sõnul on see raamat oluline eelkõige seetõttu, et rekonstrueerib iseseisvusmanifesti kui meie riikluse jaoks ühe olulisema dokumendi sünniloo ülima detailsusega ning asetab selle laiemasse ajastu ja rahvusvahelisse konteksti.