Avalikkusele peamiselt kindakunstnikuna tuntud autor toob lugejateni oma akadeemilise huvi – riietuse tähenduslikkuse – temaatika. Raamat Kihnu rahvariideseelikutest ehk körtidest põhineb Tartu Ülikoolis semiootika osakonnas 2008.a kaitstud ja samal aastal ka Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde konkursil teadusauhinna saanud magistritööl, olles läbinud värskendus- ja toimetuskuuri. Teose muudab tähelepanuväärseks rikkalik etnograafilistelt välitöödelt kogutud materjal ning sissevaade riietuse uurimise meetoditesse. Uurimus ühendab kaht teadusharu – etnoloogiat ja semiootikat –, koondudes ühise mõiste etnosemiootika nime alla. Kihnu saar on võrreldes muu Eestiga eriline paik. Veel praegugi kannavad sealsed vanema põlvkonna naised igapäevaselt rahvariideid, mille tähtsamaiks komponendiks on villane triibuline kört. Raamat keskendub kördi ajaloost ning hetkeolukorrast ülevaate andmisele ning analüüsib kördi ajalooliselt väljakujunenud tähendussüsteemi. Raamat on eesti keele
