„Klingsor“ on kunstnikuromaan natüürmordimaalijast, kes mõistab, et surnud mateeria on sama elav nagu elusolend ja püüab maalides jõuda elutu objekti hinge kujutamiseni, mis tal näib ka õnnestuvat. Nagu ikka, ajab Torgny Lindgren talle ainuomasel võrratul moel tegelikkuse ja väljamõeldise lootuselt segamini ja lõpuks ei olegi aru saada, kas tegemist on Rootsi kuulsaima natüürmordimaalijaga või üksnes keskpärase kunstnikuga. Kohal on ka Lindgreni Västerbotteni maailm oma tõrvalõhna, igavese maugu valmistamise, surilinast lõuendi ja veidrate inimtüüpidega. Ja mine tea, vahest sarnaneb Lindgren ise mõnes mõttes Klingsoriga, kui ta jõuab Västerbotteni lihtsate argiasjade väsimatul kujutamisel suurte filosoofiliste tõdedeni, nagu Klingsor püüab vaikeluesemete korduva ülemaalimisega jõuda asjade olemuseni.