Roosa Udu homoorikas-irooniline debüütraamat viib lugeja
1988. aasta sügisesse, keskendudes kahele sõnavõtule –
Trivimi Velliste kõnele „Eestimaa laulul“ ja Edgar Savisaare
ettekandele Rahvarinde asutamiskongressil. Põgusalt
käsitletakse neile eelnenud ja järgnenud sündmusi ning
heidetakse pilk tolleaegsesse ajakirjandusse.
Raamatus on juttu ka ajast 25 aastat hiljem, mil parasjagu
seisavad ees 2103. aasta kohalikud valimised. Lugejal on
võimalik otsustada, kui palju on säilinud või muutunud
laulva revolutsiooni aegsed ideaalid ja püüdlused.
Roosa Udu raamat on heaks teejuhiks noortele, kellel neist
pöördelistest aegadest on vaid ähmane ettekujutus, samas
mõnusaks meenutuseks kõigile, kes need sündmused ise
läbi on elanud.