Ühel sügisööl murrab maailmameri Taani väinade kaitsetammidest läbi, hiigellaine tormab Läänemerre ning suur osa Eestimaast jääb vee alla. Siiski ei taba maailmamere tõusust tingitud katastroof siinset elanikkonda päris ootamatult – soovijatele on leitud uus kodumaa Kanada sisemaal. Kuid romaani peategelane on otsustanud paigale jääda, ehitades endale muistse Noa kombel kohmaka ühemehelaeva ja mõistes end seeläbi tulevikus täielikku üksindusse.
Romaan kujutab endast justkui Arki-nimelise laeva logiraamatut, milles leiavad kajastust üksiseilaja üksildus ja mõtted, tema retked ja avastused uputusejärgsel merel – endisest maast on järel vaid uued tundmatud saarestikud, kunagisest elust üksnes pudemed ja see on ootamatult kaugele minevikku tagasi paisatud...