Tolli kaugusel pruunist turbaseinast ta kangestus. „Siin on midagi. Maa sees. Käsi.“
Onu Tallyga mägedes turvast lõigates leiab Fergus midagi, mis sunnib ta südant lööki vahele jätma. Sügaval rabaturba sees paistab lapse surnukeha. Ja näib, et see laps on langenud mõrva ohvriks. Sedamööda, kuidas Fergus püüab leida oma teed teda ümbritsevas arulagedas maailmas, kus ta vend peab vanglas näljastreiki, tunded Cora vastu kasvavad üle pea ja vanemad peavad lõputut sõnasõda Põhja-Iirimaa rahutuste teemal, hõljub unenägudes tema juurde õrn hääl ja rabast leitud lapse saladus tuleb tasahaaval päevavalgele.
Iiri päritolu kirjanik Siobhan Dowd elas koos abikaasa Geoffiga Inglismaal Oxfordis kuni oma surmani 2007. aasta augustis. Ta oli ühtaegu erakordne kirjanik ja erakordne inimene, kellest jäi maha kaks avaldamata romaani, millest üks oli romaan „Laps, kelle aeg unustas“. Kõik raamatute müügist laekuvad autoritasud lähevad temanimelisse fondi, mille ta asutas vahetult enne surma ning mille eesmärk on tuua lugemisrõõmu vaeste ja mahajäänud piirkondade lastele.
