Peep Ilmeti luulekogu „Linnumeeli“ räägib meile lindude salakeeltest. Muinasjuttudes on vahel ka juhtunud, et inimene on ära õppinud lindude keele. Tegelikult ei pea me ainult muinasjutu imedele lootma. Linde tuleb lihtsalt kuulata ja jälgida. Ja muidugi lugeda raamatutest, mida on nende kohta teada saadud. Siis mõistame ka paljusid neid linnukeelseid sõnu, mida juhtume kuulma. Pealegi on paljud meie sõnad laenatud otse lindude keeltest. Kes siis ei tea, et kui kukulind kevadel meile jõuab, siis ei väsi ta kordamast „kuk-uu, kuk-uu“, mis tähendab „mina olen siin“. Kui lind parajasti ei laula, siis vaata, mida ta teeb. Mõtle näiteks sellele, mida teeksid seal murul sina, kui oleksid linavästrik ja sul oleks kõht tühi. Ilmeti luuletusi illustreerivad kunstnik Natalja Litvinova nüansirikkad akvarellid. Peep Ilmet (snd 1948) on Eesti luuletaja, kelle esimesed ilukirjanduslikud tekstid avaldati 1960. aastate lõpus käsikirjalistes almanahhides „Õitsev tuul“, „Kamikaze“, „Jumala tuul“ jt. „Linnumeeli“ on Ilmeti seitsmeteistkümnes trükis ilmunud luulekogu. Viimati on temalt ilmunud luulekogud „Sõõlatud luule“ (2013) ja „Aega on mu meelest“ (2012).