Alates möödunud sajandi keskpaigast peetakse oluliseks tervisenäitajaks vere väikest kolesteroolisisaldust. Kolesteroolile keskendudes andsid teadlased meile uue toitumissoovituse: vähendage rasva tarbimist. Vähem rasva toidus tähendab vähem rasva organismis. Ent inimkonna areng annab tunnistust vastupidisest. Paljudes maailma riikides möllab rasvumis- ja diabeediepideemia.
Teadusajakirjanik Ann Fernholm vaatleb toitumissoovituste tagapõhja ja viimastel aastatel Rootsis peetud rasvateemalist diskussiooni. Ta osutab, et organism ei ole sugugi nii lihtne masinavärk, nagu teadlased kunagi oletasid: vererasvu ei nihuta paigast mitte ainult rasv, vaid ka suhkur ja muud süsivesikud.
Inimkond ei ole iial söönud nii palju suhkrut kui praegu. Raamat näitab, kuidas võivad kiired süsivesikud mõjutada kõike alates vastsündinu kehakaalust kuni selleni, millal algab puberteet, rasestumise tõenäosusest vähki haigestumise riskini. Täiskasvanutel soodustab „magus veri“ veresoonte lupjumist ja dementsuse väljakujunemist. Organismis tekib põletik ja veresooned ummistuvad.
Raamat maalib avara ja asjatundliku pildi sellest, kuidas mõjutab toit meie tervist.
Molekulaarset biotehnoloogiat õppinud Ann Fernholm töötab ajakirjanikuna. Ta on teinud kaastööd Dagens Nyheterile, Svenska Dagbladetile, Fokusele ning Forskning & Framstegile. 2010. aastal nimetati ta aasta teadusajakirjanikuks päikesekaitsekreemist tehtud uuringu eest. 2011. aastal tegi ta Rootsi televisiooni teadussaatele „Vetenskapens värld“ palju vastukaja tekitanud reportaaži diabeetikute toitumisest.
