Filosoofiharidusega eesti päritolu autoril on elu jooksul olnud mitu kodumaad – Eesti, Rootsi ja Hispaania. Olles maailmas ringi rännanud, on tal teadmisi ja tarkust näha ning mõista inimesi ja sündmusi. Mall Jaakson meenutab raamatus kunagist Euroopat, võrdleb seda tänasega. Ta kirjutab Euroopa kaotustest ja valupunktidest. Kirjutab ka Putinist, kes Krimmi annekteerimise aegu laskis endale teha iluravi luksuslikus spaas Vahemere rannikul, milline olukord kõiki kohalikke ärritas.
Kirjeldused, mida ta maalib lugeja ette Rootsi Rahvakodust kui päikeselisest ajast, vahelduvad mälestustega Araabia kevadest ja selle juhist Nasserist. Tšiilis, kus Vaikse ookeani lained laksudes kaldale löövad, on Mall jutelnud poeedi Pablo Nerudaga. Jne.
Ta meenutab vabariigi-aja õitsvat Eestit ja kirjeldab majanduskriisis vaevlevat praegust kodumaad Hispaaniat. Ta muretseb Euroopa tuleviku pärast, kuna „Euroopal puuduvat suured juhid, nagu seda kunagi olid Kohl ja Gonzales”. Sekka meeleolukaid pilte laulupeost ja eestlastest, kes on hakanud omavahel ’tere’ ütlema. Suvises Pärnus märkab Mall Jaakson nii elamise kirglikkust kui ka külma osavõtmatust. Ta leidis Pärnus endale sümpaatse sõbra vastasnaabri koera näol – kirjeldused selle koera käikudest on raamatu vaimukamaid lehekülgi.
Jah, kuid kõige rohkem on see raamat armastusest ja sõprusest.