2008. AASTA 26 PARIMAT EESTI KIRJANDUSTEOST VALITUD

Selle aasta Kulka kirjanduse aastapreemiate nominendid ehk viis-kuus parimat teost viies sarjas on valitud. Siin nad on, autorite tähestiku järjekorras:
Luule: Andres Ehin, Udusulistaja; Fs, Alasti ja elus; Maarja Kangro, Heureka; Kalju Kruusa, Pilvedgi mindgi liigutavadgi; Jürgen Rooste, Tavaline eesti idioot ja teisi pikemaid poeese.
Proosa: Tiit Aleksejev, Palveränd; Andrei Hvostov, Võõrad lood; Mari Saat, Lasnamäe lunastaja; Peeter Sauter, Beibi bluu; Elo Viiding, Püha maama.
Näitekirjandus: Erki Aule, Enn Vetemaa, Merle Karusoo, Sigma Tau – C705; Maimu Berg, Euroopasse! Euroopasse!; Andrus Kivirähk, Keiserlik kokk; Madis Kõiv, Lõputu kohvijoomine; Peeter Sauter, Keldris.
Esseistika: Hellar Grabbi, Vabariigi laps; Valdur Mikita, Metsik lingvistika; Hando Runnel, Väravahingede kriiksumist kuulnud; Anu Saluäär, Põhjamaadest ja Eestist; Leelo Tungal, Seltsimees laps ja suured inimesed.
Vabaauhind: Eesti kirjandus paguluses; Merle Karusoo, Kui ruumid on täis; Margus Laidre, Dorpat 1558-1708; Mihkel Raud, Musta pori näkku; Elin Toona, Ella; Lauri Vaska, Neljakümnenda must suvi ja sealt edasi.

Lisaks mõned selgitused.
Žürii tuli esimest korda kokku 13. jaanuaril kell 13 Tallinnas. Sellel kokkusaamisel pakkus iga liige igasse sarja viis kandidaati. Kõik pakutud võeti nimekirja ja ühise arutamise tulemusena leiti veel mõned lisaks. Tulemuseks oli igas sarjas 9-11 kandidaati.
26. jaanuaril toimus esimene nominentide hääletamine, seekord meili teel. Nüüd pakkus igaüks välja viis nominenti igasse sarja. Nominentideks pääsesid need, kes said kokku vähemalt 3 häält. Otsustajate hinnangud olid väga sarnased. Kohe esimese hääletuse tulemusena selgus 21 teost. Ülejäänud nominendikohtade pärast toimusid lisahääletused ja lõpuks jäi vabapreemiasse kavandatud viie asemel kuus nominenti.
Mis üllatas? Esiteks see, et nii erinevad hindajad olid nii üksmeelsed. Teiseks see, et erinevalt luulest ja proosast, kus valitsevad nooremad, sai näidendites, esseistikas ja vabapreemias vanem põlvkond kaks kolmandikku nominendikohtadest. Ja lõpuks see, kuidas tõusid esile mitmed väliseestlased.
Järgmine kord tuleb žürii kokku veebruari lõpus, et valida kahekümne kuue parima seast viis preemiasaajat. Preemiad antakse kätte, 14. märtsil, Emakeelepäeval.
Žüriisse kuuluvad Tiit Hennoste (esimees), Indrek Hirv, Anu Lamp, Barbi Pilvre ja Vaapo Vaher.

Tiit Hennoste
Žürii esimees

Kommentaar kirjanduse aastaauhindade nominentidele 2008.

Tänavu on nii mõnigi asi Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade määramisel teisiti.
Esimene ja kõige tähtsam uuendus on see, et moodustasime põhižürii kõrvale kaks väiksemat, kolmeliikmelist žüriid – ühe lastekirjanduse ja ühe tõlkekirjanduse tarvis. Mõlemasse lisažüriisse kuulub kolm oma ala professionaali, kusjuures tõlkekirjanduse žürii otsustab mõlemad tõlkeauhinnad (tõlge eesti keelest võõrkeelde, nn Via Estica ning tõlge võõrkeelest eesti keelde). Kahtlemata vähendab see muudatus põhižürii töökoormust – kui varem tuli viiel inimesel otsustada eraldi tervelt kaheksa kategooria üle, siis nüüd on jäänud vaid viis: luule, ilukirjanduslik proosa, näitekirjandus, essistika ja vabaauhind.
Teine uuendus puudutab Eestis elavate ja tegutsevate vene autorite auhinda, mida Eesti Kultuurkapital annab välja juba kaheksandat korda. Esiteks kuulutatakse sellegi auhinna nominendid esmakordselt välja koos ülejäänud teostega. Peale selle on auhinna üle otsustaval kolmeliikmelisel žüriil statuudikohane õigus anda lisaks põhiauhinnale lisaauhind autorile, kes eelneva kirjandusaasta jooksul on suutnud mõne teosega üllatada.

Ilona Kivirähk
Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esimees


February 13, 2009 16:18