Roger Chartier on üks tänapäeva rahvusvaheliselt tuntumaid ja tunnustatumaid Prantsuse ajaloolasi. Tema kitsam erialane huvi on varauusaegse Euroopa raamatu- ja lugemislugu, samuti on ta kirjutanud mitu raamatut ajaloouurimise metodoloogilistest probleemidest. Paljudesse keeltesse tõlgitud "Prantsuse revolutsiooni kultuurilised lätted" (1990) analüüsib neid muutusi 18. sajandi Prantsusmaa mõtte- ja tundemaailmas, mis tegid mõeldavaks ja võimalikuks Prantsuse revolutsiooni puhkemise 1789. aastal. Chartier vaatleb üksikasjalikult avaliku sfääri teket, trükikunsti edusamme, keelatud kirjanduse ringlust, usulise leiguse kasvu ja kuningavõimu pühaduse kahanemist, mis kõik aitasid kaasa Prantsusmaa vaimse palge teisenemisele ja lõid eeldused revolutsiooni valla pääsemisele.