Käesolev uurimus käsitleb Eesti ala ühiskonda, majandust, asustust ning kultuuri ajavahemikus umbes 450–1050 pKr. Tegemist oli suurte muutuste ajastuga, mille lõpuks kujunes Eesti talurahvakultuur, millisena tunneme seda kuni 19. sajandini.
Rahvasterännu-, eelviikingi- ja viikingiaeg on olnud Eesti metalliaja kõige vähem uuritud perioodid. Selles raamatus on esmakordselt antud täielik ülevaade kõnealuse ajastu uurimise allikatest. Monograafia sisaldab teavet selle aja linnustest, asulakohtadest, kalmetest, põllujäänustest, rauasulatuskohtadest, aaretest jt muististest. Tutvustatakse vaadeldava ajastu leiuainest, täpsustades olulisel määral seniseid esemetüpoloogiaid ja -kronoloogiaid ning terminoloogiat. Allikmaterjal esitatakse süstemaatiliselt teemade kaupa, analüüsitakse mitmekülgselt ning esitatakse tõlgendus Eesti alal toimunud ühiskondlike, majanduslike ja demograafiliste arengute kohta.
Selle raamatu algne, ingliskeelne versioon pälvis 2012. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste alal. Käesolev on algteose parandatud ja täiendatud variant.