Eestimaale ring peale

Marko Kaldur, ajaleht „Raamat”, PM 22. mai 2008

„Reis ümber Eestimaa” on ühtaegu nii meeleolukas ja emotsionaalne reisikiri kui ka asjalik reisijuht, mida lugedes võiks teiski ärgata rännukihk. Huvitavaid ja kauneid paiku on Eestimaal ju nii palju! Raamatu lugude põhjal saate koostada endale huvitava matkaplaani pikemaks puhkuseks või üksnes nappideks nädalavahetuse päevadeks või mõnest üksikust loost inspireerituna võtta jalge alla tee vaid ühte sihtkohta. Et mõne vähem teada-tuntud objekti juurde lihtsamini teed leida, soovitan matkale kaasa võtta teede atlase, millele on enamasti märgitud ka alternatiivsed ligipääsuteed.
Loodan, et kõik, kes lähevad selle reisiraamatu juhatusel rändama, omavad piisavalt vastutustunnet ja kainet mõistust ning suhtuvad keskkonda hoolivalt ja säästvalt. Meeldivaid lugemis- ja reisielamusi!

Sellise saatesõnaga kutsub eesti reisikirjanik Marko Kaldur, kelle varasemad reisiraamatud ja kaasahaaravad olukirjeldused on meelitanud rännuteile tuhandeid huvilisi, lugejat uusi matku kavandama.
Kaunid puhta liivaga rannad, merest püstloodis kerkivad pangad, mudased sood ja puhtaveeliste laugastega rabad, torme trotsivad tuletornid, hämarad koopad, põlismetsad, aga ka meie ajaloo, kultuuriloo ja pärandkultuuriga seotud paigad: maaliliselt kaunid lossid ja mõisakompleksid, rannakülad, kirikud, hiied, sünged ja salapärased militaarobjektid – kõike seda kutsub see raamat teid rõõmsal meelel avastama. Lisaks ootavad rändajat põnevad ja ekstreemsedki matkarajad.

Uusi vaatenurki tuntule
Raamatus on juttu Pakri saartest, kus on hea suvel aktiivselt puhata. Militaarse ajalooga ning paljude jaoks veel tundmata saared pakuvad avastamisrõõmu nii tavalisele puhkajale ja rannamõnude nautijale kui ka kogenud matkajale, kes jahib ekstreemsemaid elamusi.
Põgusa looduselamuse saamiseks on mõnus õhtusel ajal mõnele lühemale rabamatkarajale minna. Eestis on selliseid palju – korralikumaid ja kehvemaid, pikemaid ja lühemaid, pärapõrgus asuvaid ning suisa käe-jala juures paiknevaid. Marimetsa raba on üks taolistest, millest ka raamatus juttu.
Neil, kellel Eesti suurematele saartele asja, on tulnud sageli leppida pika praamijärjekorraga. Tippaegadel võib praamilepääsu oodata tunde, raisates autos igavledes väärtuslikku rännuaega. Siiski on võib seda aega teisiti sisustada, külastades näiteks Virtsu südames paiknevaid linnusevaremeid.
Kui kõigile on teada-tuntud Põhja-Eesti pankrannik, mis ulatub Eesti piires peaaegu katkematult Narvast Osmussaareni, siis veidi vähem tuntud pankade riba ilmestab ka Saaremaa põhjaosa. Otsekui miniversioon põhjaranniku pangast, kutsub seegi piirkond endaga tutvuma, nautima kauneid merevaateid panga harjalt ning panga jalamil seistes uudistama erinevaid kihistusi pangaseinas. Raamat näpus, saab hõlpsalt läbi uidata kõik Saaremaa pangad ja pangakesed, kuhu muidu sattudagi ei oskaks.

Tuntu kõrval ka tundmatud rajad
Hiiumaa on Eesti militaarseim saar, peites oma randadel Eesti suurimaid sõjaväerajatisi. Vanemad neist pärinevad juba tsaariajast, uuemad Teise maailmasõja kaitselahingute päevilt ning hilisemast okupatsiooniajast. Sõjaväerajatised on muutunud lausa üheks Hiiumaa tõmbenumbriks, meelitades üha uusi sõjaajaloost huvitatuid sellele rahulikule saarele seiklema. Nii kutsutakse raamatuski huvilisi avastama Hiiumaa looduskaunite kohtade kõrval ka kõikvõimalikke militaarobjekte: punkreid, Tahkuna soomustorni, katakombe, Kõpu tulejuhtimistorni, tulepesasid, suurtükialuseid.
Sõiduks Tallinnast Tartusse või vastupidi pole tingimata vaja valida liiklusohtlikku põhimaanteed. Hoopis mõnusam on kulgeda piki ajaloolist Piibe maanteed, uudistada sõidu ajal maantee äärde jäävaid vaatamisväärsusi ning piisava ajavaru korral külastada veidi teest eemale jäävaid huvitavaid paiku. Kontraste ja üllatusi pakub Piibe maantee nii raamatu lugejaile kui seal liiklejaile piisavalt. Piki Eesti põhjarannikut kulgedes jääb aga teele arvukalt romantilisi ja majesteetlikke mõisaid ning losse, mis vahelduvad kaunite merevaadete ja maaliliste rannaküladega. Raamatus kajastamist leidvad põhjaranniku mõisad on nagu kaelakee, mille heledamad ja tuhmimad pärlid ilmestavad sealset mitmepalgelist loodust ning elukeskkonda.

Rännumeeste lemmikpaigad
Nigula rabas Läti piiri ääres elab arvukalt metsloomi. Nigula looduskaitseala metsik elukeskkond ja inimtühjad äärealad on ideaalne elupaik väga paljudele looma- ja linnuliikidele. Rabas võib silm tabada vaatetornidest või üle laugaste rajatud radadel vaikselt liikudes nii metskitsi, põtru kui ka metssigu. Talvisel ajal võib seal juhtumisi isegi haruldase lendorava jälgi näha.
Lõuna-Eestis, peaaegu Läti piiri ääres, vaimustasid autorit ühed Eesti kauneimad aadlihooned. Majesteetlik Taagepera loss ning romantiline Holdre mõis on paigad, kust tasub läbi põigata igal sellesse piirkonda sattuval ränduril. Raamatus põigatakse korraks ka Venemaale. Seda ilma igasuguse viisa- või tollikontrollita, lihtsalt rahulikult piki külateed sõites. Ekstreemsete elamuste otsijatele soovitatakse samas Londoni võsasid ja rabasid, mis on katsumuseks ka kogenud matkajale.
Ning lõpuks uudistav pilk ka inimtühjadele päikesekuumadele liivarandadele Aegna saarel, kus rannajoon silmapiirini ulatub, vaiksed männimetsad meeli rahustavad, lained tasase sahinaga randa loksuvad, mõnusalt jahutav meretuul sõõrmeid paitab. Müstiline koht otse Tallinna külje all, kus kilomeetrite viisi kaunist loodust ja segamatult kõndimist ning vaid üksikud jäljed inimasustusest.
Suvi on tulekul ja kõik teed rännumeestele valla. Head reisi!
17. juuni 2008 13:04

Vaata lisaks Reis ümber Eestimaa
 
 
 

Kuidas saada kirjameheks ehk Mario Vargas Llosa

Alates 1901. aastast on Nobeli auväärset kirjanduspreemiat välja antud 103 korda ning selle vääriliseks on peetud 107 autorit....
13. mai 2011

Kõige kesksem luuletaja

Dante ainuline, mitte ühegi teise autoriga võrreldav tähendus seisneb selles, et ta näitab end kesk- ja uusaja ühendajana,...
13. mai 2011

„17.90 €” – kapitalismist küüniku sulega

Neile, kellele meeldis Kenderi „Yuppiejumal”, on tõenäoliselt mokkamööda ka „17.90 €”. Kui kapitalismi kritiseerib...
25. märts 2011

Tunda nooruses valu võib päästa kodanlikkuse võrgust

Alessandro Baricco seni viimane romaan on jõudnud Mailis Põllu tõlkes eestlaste ette. Romaani „Emmaus” on nimetatud...
25. märts 2011

Väikene kaabaklusevastane vyitlus

Kalju Kruusa puhul ei saa üle ega ümber keelest. Ka oma neljandas luulekogus „tühhja” kirjutab Kruusa nii täpselt ja...
18. märts 2011

W&W kirjanduse hindamisest

Kuigi nüüdseks pole René Welleki ja Austin Warreni (edaspidi W&W) kahasse kirjutatud teos enam ammugi teooriamoe viimane sõna,...
4. märts 2011

Linnalaps leiab loodusest lohutust

Kärt Hellerma kirjutatud ja mullu trükist ilmunud raamat „Õrnad kõrvad” peaks kuuluma lasteraamatute nimekirja. Kuid ta pole...
28. jaanuar 2011

„Kapiuksed valla”: kaeme kiikriga Kapimaale, mida kõike teada saame

Eesti geinoorte üllitis annab võimaluse piiluda kappi ilma igasuguse hüsteeriata. Tolerants meie ühiskonnas on valikuline. Ja...
28. jaanuar 2011

Jutukogu „Kiisu-Kiisu”: ei või iial teada, kui veidralt üks lugu lõpeb

Groteskimeister Roald Dahl pilab mehi ja naisi, ihneid ja ahneid, tarku ja rumalaid. Rõõmustage, musta huumori sõbrad – taas on...
28. jaanuar 2011

Kas Alenderi elu täitsid vaid rokk, armastus, seks ja alkohol?

Paavo Kangur on vaeva näinud, ent Alenderit tal lugeja ette manada ei õnnestu.Rokkstaaride elulood on viimastel aastakümnetel...
29. oktoober 2010

Selgusid aasta paremad kokaraamatud

Toidumessil Foodfest kuulutati välja tänavused paremad kokaraamatud, peavõit läks Aive Luigela raamatule «Hoidised»...
29. oktoober 2010

„Tuleva kuu algul sõidame vist koju. Tervitab Mamsull.”

Marie Underi napid read reisipostkaartidel ei paku lugejale eriti midagi intrigeerivat. Läinud talvel Marie Underi teemalise...
24. september 2010

„Agnes”: tavatult kiretus kirjelduses tume armulugu

Poiss kohtab tüdrukut, nad elavad õnnelikult koos ja lugu lõpeb halvasti. Šveitsi kirjaniku Peter Stammi 1998. aastal ilmunud...
24. september 2010

Loovtöölise raevukas karje

Wimbergi varasemad luuletused pole mind eriti vaimustanud, mõjudes liiga lapsikuna. „Wärsside” naiivsus on aga kuidagi...
24. september 2010

Alistumise alternatiivid 1939. aastal: Sügissõda ja rahvademokraatlik Eesti

1939 ja 1940. aasta sündmused, nn hääletu alistumine jääb ilmselt Eesti ajalookirjandusse veel pikaks ajaks vaidlusaluse...
17. september 2010

Maailmade piiril. Aken orgu, teler itta

Aare Pilve „Ramadaan” on kõige huvitavamat tüüpi raamat: vaheldumisi on „selge” ja „segane”, kuni „selge” pole...
17. september 2010

Carrolli veider fantaasia paneb tõlkija proovile

Lewis Carrolli absurdipoeem „Snargijaht” on saanud Mati Soomrelt eestikeelse kasuka. 1876. aastal ilmunud näiliselt lõbus,...
17. september 2010

Pilteri hermeetiline teos pole tühja-kõhu-lugemine

Keskeale lähenevat peategelast vaevab kartus iseenda kasutuse ja eneseotsingu kriisi ees. Olles raamatu läbi lugenud, seisis mu...
17. september 2010

Meeldivalt mõtisklev marmelaad

Kui Lauri Kitsniku raamat suvaliselt leheküljelt lahti lüüa ja selleks suvaliseks kohaks juhtub olema näiteks kahekümne...
10. september 2010

“Püha Tõnu kiusamine” kandideerib Euroopa filmiauhindadele

Euroopa Filmiakadeemia nominentfilmide komisjon on valinud Veiko Õunpuu mängufilmi “Püha Tõnu kiusamine” nende 46 filmi...
10. september 2010

Väike sõda, milles Moskva armetult lüüa sai

Osseedid ja apsuad on seniajani pika ninaga jäetud, kuna Moskva keelab ja käsib. Alustuseks pean märkima, et Ronald D. Asmuse...
10. september 2010

Vanamoeline kriminaalromaan murendab EW müüti

Naiskodukaitsja ja ajaloolane Merike Jürjo heidab pilgu sõjaeelsele Eestile. Raamatu „Pikad varjud teel” kaanel seisab...
10. september 2010

Passiivsuse kihi all ragiseb reflekteeriv masin

Pilve Itaalia-reisikirjas ei juhtu midagi põnevat. Sellest, mida autor saapamaal TEGI, saame teada vähe, sest Pilv ja tema...
10. september 2010

Miks on vaja tappa noori kauneid hingi?

Raamat koosneks justkui kolmest osast, millest keskmine jääb nõksa kesiseks. Nagu oleks kirjutajal kuhugi kiire hakanud ning ta...
6. september 2010

Tervitused teisest ilmast

Jaak Jõerüüdi „Armastuse laiad, kõrged hooned” on eluväsinud ja surmatark luule. „Võis olla nii, võis teisiti. Kuid...
3. september 2010

Unustamatu Unt kui magalakirjanik esseistide hambus

Metatekstide kogumik pühitseb Mati Undi kultust ja rehabiliteerib Mustamäe linnaosa. Kahe aasta eest kevadel peeti Tallinnas...
3. september 2010

Perry Mason tegutseb jälle ehk ei midagi tõsist, kõigest lahedat

Öölase sarjas raamatuid jätkub, sest sarja autorid on produktiivsed. Ning samas väärt, et kõik nende teosed avaldatakse. Kahju...
31. august 2010

(:)midagi eriti loomuvastast

Uue luulekoguga eliidiprojekt jätkub: Mihkelson toodab ja (:)kivisildnik tarbib. Kultuurist, iseäranis aga luulest kirjutades pean...
27. august 2010

Surematu armastuslugu, vürtsitatud kummituste ja selgeltnägijatega

„Igavesti" on noortesarja „Surematud" esimene raamat. Peategelaseks on kuueteistkümneaastane Ever Bloom, kes pärast tema...
26. august 2010

Krimiautor Indrek Hargla kirjutab Tallinna keskajast

Eeldatava sarja esimene raamat paneb detektiivi rolli uudishimuliku raeapteekri. Ühe andekama ja viljakama kodumaise ulmekirjaniku...
18. august 2010

Vene moodne klassik eesti keeles: peen Veenuse juus viib Euroopasse

Šiškini tundepeen teos on mõeldud nõudlikule lugejale ja on nõudlik ka lugeja enda suhtes. Kui rääkida väga lihtsalt ja...
30. juuli 2010

Loe teiste põnniea-mälestusi ja lapsepõlv tulebki meelde

Tuntud eestlaste mälestuskildudest sündis raamat, mis paneb mõtlema meie riigi ajaloole. Kirju laste piltidega esikaas ja kollane...
23. juuli 2010

Puhkehetkel hullunud pilvel

Valikkogus on tunda lembe- ja kireteema kesksust, mis ahendab Ikkyu¯ loome tervikut. Uuenenud Tallinna ülikooli kirjastuselt on...
23. juuli 2010

Talumise olematu ja oletatav kergus

Meisterlikust vormitunnetusest ei piisa, vormi tuleb ka midagi valada. Ja Jaak Jõerüüdil on, mida vormi valada. Peamiselt on...
23. juuli 2010

Morten Viksi kummalised seiklused hoogsa muusika saatel

Kaspar Jancise lasteraamatu ainetel võiks sündida ka üks vahva animafilm. Nüüd on see siis lõpuks olemas – soundtrack’iga...
23. juuli 2010

Leo Kunnase romaan sai parima ulmeromaani auhinna

Eesti ulmefännide iga-aastane kokkusaamisel Estcon sai parima eesti autori romaani Stalkeri auhinna Leo Kunnase „Gort Ashryn: II...
19. juuli 2010

Soome punaste kodusõjaaegsed seiklused

Ajalooliselt tundlikust temaatikast hoolimata pakub teos kuhjaga soomepärast huumorit. Jari Tervo pseudoajalooline romaan on väga...
21. mai 2010

Swann lõhub stereotüüpe

Lammas pole alati loll ja miss Maple tuleb toime isegi mõrvajuhtumi paljastamisega. Halvustavad ütlused stiilis „loll kui...
21. mai 2010

Kolm eesti poeeti propageerivad eestimaist haikuvormi

Eesti ja jaapani haikut eristab värsimõõt, ent mõlemad püüavad ajavaimu sõnastada. Asko Künnapi, Karl Martin Sinijärve ja...
14. mai 2010

Kangro üllitas kurja ja humoorika novellikogu

Maarja Kangro esimene novellikogu on tabav, vaimukas ja iga senti väärt. Ma võiksin siia 152 korda kirjutada: „See on nii äge...
14. mai 2010

 
 
 
 
 
Swedbank. Siin saate maksta internetipangas
 
SEB. Siin saate maksta U-Netis
 
Nordea e-makse
 
Facebook
Suhtle meiega
Facebookis