Siiani olen olnud arvamusel, et Hannibal Lecteri filmid on raamatust kõrgelt üle. Ka "Punane draakon" ei suutnud mu arvamust kõigutada - kuigi pean tunnistama, et filmi vaatasin kinos siis, kui see välja tuli (ehk ca 18 aastat tagasi) ja üle pole vaadanud. Seega võib mälestus sellest ka üsna ähmane olla. Kui nüüd päris aus olla, siis "Punane draakon" oli keskmine või isegi veidi alla selle põnevik. Oli küll huvitavaid leide, aga samas olen lugenud mitmeid palju põnevamaid ja kaasakiskuvamaid romaane. Seega - kui tegu ei oleks Hannibal Lecteri looga, siis ei leiaks ühtki põhjust, miks seda kätte haarata. Kuigi ega ka antud raamatus Lecterit eriti ei olnud. Tegu oli ikkagi üsna harva taustategelasega. Minu hinnangul on aga just Hannibal (ja tegelikult Hopkinsi kehastus) ainus, mis sellele sarjale võlu annab. Nii et jään ikka veel oma arvamuse juurde - romaanidena on Hannibali-saaga üsna keskpärane ja filmid (Hopkins) on see, mis need kultuslikuks muudab.