Pean tunnistama, et tegu on taaskord ühe klassikuga, mis on minust siiani mööda läinud. Ma ei ole näinud ei "Blade runneri" filmi ega lugenud ka käesolevat raamatut. Kuigi ma olen suur ulme- ja krimkade fänn, ei ole põnevikud või action-filmid kunagi väga paelunud. Ja millegipärast oli mul arvamus, et "Blade runner" kuulub just sinna zanrisse. Tegelikult on (vähemalt raamatu puhul) hoopis vastupidi - on küll ka tulistamist, tapmist ja tagaajamist, aga see on pigem kõrvalliiniks. Igasugusest actionist libiseb autor kiirelt üle; samas kui tegelaste avamisele ja sisemistele heitlustele kulutatakse mõnusalt aega. "Kas androidid unistavad elektrilammastest" on (kas teadlikult või alateadlikult) tihedalt metafoore täis pikitud. Ausalt öeldes meenutas see mulle väga "Pöidlaküüdi reisijuhti" - mis siis, et raamatute stiilid on täiesti erinevad. Ometi oli neis mingi sarnane alatoon. Raamatut võib võtta nii kerge lugemise, mõnusa hallukatripi või siis sügavama teosena. Kuidas ise tahad. Ei puudu ka tõsisemad liinid - mis siis ikkagi eristab elusat ja elutut olendit? Kas #droidLivesMatter või mitte? Igipõlised küsimused, millele on lähenetud uuest vaatenurgast.