Ma kahtlustan, et ma olen hea (Eesti) lastekirjanduse poolt ära hellitatud. Sest tegelikult ei ole "Marek Pieguse uskumatutele seiklustele" nagu midagi ette heita. Oli seiklusi, oli nalja - aga millegipärast ei kõnetanud eriti. Raamatus on kolm lugu (või seiklust, nagu nad pealkirjastatud on). Neist kaks esimest pajatavad, milliseid jamasid õnnestub Marekil endale pidevalt kaela tõmmata ja kuidas ikka just temal kõik, mis minna saab, nihu läheb. Kolmas lugu on pikem. Marek kaob ära ning igat masti detektiivid hakkavad teda taga otsima ning kirjameid paljastama. Oleks nagu põnev poistekas, aga ega ta nüüd nii põnev ka ei ole... Oleks nagu mõnus jant, aga ka siin jääb vinti minu jaoks väheks... Kätte võtta tasub, ka lapsed kuulasid õhtujutuks täitsa huviga, aga midagi säravat see raamat kahjuks ei paku...