Mati Sooniku muhe, arvult kaheksas raamat keskendub vanemaealistele, juba suuresti oma elutöö teinud inimestele. Raimu peab pensionipõlve koos võõraspoja ja eaka puudlikoeraga, Anni on aga pühendunud tütretütre kasvatamisele ning mõlemad näivad eluga rahul olevat. Ühtäkki kohtuvad nad bussipeatuses ja selgub, et neid on noorusaastatel sidunud midagi rohkemat kui üksnes sõprus. Vanu aegu meelde tuletades veedavad nad toreda suvepäeva mere ääres ja leiavad, et elu pakub neile veel nii mõndagi ning ealistele terviseprobleemidele vaatamata tuleb edasi minna ikka särasilmselt.