See on armastuslugu 1960ndate aastate Pariisis, kus juhuslikult kohtuvad väikeses raamatupoes töötav noormees ja neiu, kes on sekretär, hiljem guvernant. Neil mõlemal on paineid minevikust, nad tunnevad seepärast pidevalt varjatud ohtu. Teineteiselt leiavad nad lohutust ja tuge. Millised on need ohud, seda autor sõnaselgelt ei ütle, annab vaid üksikuid detaile ja vihjeid, neist kujuneva mosaiikpildi peab lugeja ise kokku panema, täites puuduvad killud omaenese fantaasiaga. Õrn ja karge armastuslugu katkeb, kui Margaret peab ähvardava ohu eest päevapealt pagema. Ta kaob jäljetult Pariisist, kuid mitte algaja romaanikirjaniku Jean Bosmansi südamest. Nelikümmend aastat hiljem, kõndides mööda tänapäevase Pariisi tänavaid, kerkivad Bosmansi mällu pildid sündmustest ja inimestest, kellega elu teda toona kokku viis. Nüüd, vana mehena, tajub ta, et ei ole ikka veel suutnud Margareti lahkumisest üle saada. Kild killu haaval hakkab ta kokku panema rada, mida mööda jõuda armastatuni.