Lauri Vahtre põhjalik essee käsitleb küsimust inimeseks-olemisest ja kaitseb seisukohta, et vähemalt siiamaani on inimeseks-olek võimalik olnud vaid läbi kõlbluse, kultuuri, keele ning sugudevahelise tööjaotuse. Isegi agressiivsus on inimesele alati omane olnud ja siiani pole ükski kõlblussüsteem seda ära kaotada üritanud, vaid kõigest suunanud. Autor leiab, et juba käesolev sajand peaks meile andma vastuse, kas arenenud läänemaailma tabab suur triumf või suur pettumus.