“Suvesõda Harjumaal 1941” on autorilt üheksas raamat sellel teemal ning võiks olla nagu kokkuvõte relvastatud ülestõusust, mis haaras eranditult kõiki maakondi Eestis. Pärast 14. juunil 1941 toimunud jõhkrat ja massilist küüditamist Venemaale, puhkes relvituks tehtud rahva spontaanne vastuhakk nõukogude okupatsioonivõimule. Kogu maad hõlmanud vastupanuvõitlus on parimaks tõendiks sellest, et eesti rahvas ei olnud mingil moel soovinud 1940. aastal vabatahtlikult ühineda terroristliku Nõukogude riigiga.
Rohkete faktide esitamisega ning paljude algallikate (üle700) läbitöötamisega annab autor usaldusväärse ning tõese ülevaate toimunud võitlustest Eesti iseseisvuse taastamiseks. Harjumaa ja Tallinn olid viimasteks piirkondadeks mandril, kust okupandid minema kihutati. Ja seepärast olid siinsed inimkaotused eriti suured. H. Lindmäe esitab valdade ja linnade kaupa väga täpsed andmed Eesti kodanike saatusest ja selle tulemusena võib juhtuda, et esmakordselt just sellest raamatust saadakse teada oma lähedaste täpselt fikseeritud saatus. Põhjalik ülevaade kommunistide sõjakuritegudest saab kulminatsiooni Pirita-Kose massimõrva täpse kirjeldamisega. Punalaevastiku kaotusterohke ja häbiväärne põgenemine Tallinnast 28. augustil 1941sümboliseerib nn võitmatu Punaarmee tegelikku võitlusvõimet. Sõjaraamat on ühtlasi suurepärane teatmeteos Harju maakonnast läbi sajandite muinasajast alates.
Autor on oskuslikult suutnud kirja panna tähtsamad ajaloolised sündmused nagu Jüriöö ülestõus ning andnud põhjaliku ülevaate väljapaisvatest inimestest, kes olid siit pärit või seotud Harjumaaga.
Raamatu viimases osas : “Aeg sangarid kõik unustab…” annab kriminalistika professor H. Lindmäe meie lähiajaloo kõige enam vaidlusi tekitanud eestlaste vastupanuvõitlusele 1944. aasta kaitselahingute ajal täpse ning väärika hinnangu. Teadlase ja kodanikuna toob ta esile meie rahvale olulise ajaloolise tõe, millest praegu vabas Eestis paljud ikka veel ei julge rääkida.