Avaloos arutleb kirjanik Jan Kaus, millest kõnelevad meile ajaloolised varemed. Käsitluste rubriigi kaks esimest lugu juhatavad lugeja
varauusaega: Triin Kröönström selgitab, millistel vaestel oli toonases Tallinnas õigus toetust saada, ning Mati Laur heidab valgust meie esivanemate hämaravõitu seksuaalelule. Eesti vasakpoolsete poliitikute usuliste vaadete kujunemisest annab nende mälestuste põhjal ülevaate Rain Soosaar, Indrek Jääts vaagib omakorda, mis ajendas vepslasi möödunud sajandi keskpaigast alates massiliselt ümberrahvustuma, valides vepsapärase asemel vene identiteedi ja vene keele.
Dokumendirubriigis tutvustab Margus Lääne koolmeistrit ja kirikuõpetajat, kelle „vägiteod“ mõlemas ametis andsid sajakonna aasta eest põhjust tuliseks aruteluks, kas taoline isik sobib ikka õpetaja ja koolmeistri kohale. Mart Kuldkepp avaldab eestikeelses tõlkes ja rikkalike kommentaaridega varustatult Aleksander Kesküla kirja, milles too selgitab oma poliitilisi eesmärke I maailmasõja ajal. Kultuurilisest arhiivist toob Anu Raudsepp aga lugejate ette kirjad, mis ilmestavad haritlaste vaimset vastupanu stalinismiaegsele ideoloogilisele surutisele.
Fotonurka on koondatud Rahvusarhiivi kogudest pärinevaid pilte, millel kõrgemad võimu- ja usukandjad ühist ruumi jagavad. Arvustuste rubriigis võetakse vaatluse alla Juhan Kreemi teos „Ordu sügis“ ja Enn Küngi monograafia „Mercuriuse ja Marsi vahel“. Lisaks leiab värskest Tunast ülevaate hiljuti UNESCO maailma mälu registrisse kantud dokumentidest, mis on hoiul Tallinna Linnaarhiivis, ja kajastuse rahvusvahelise arhiiviuuringute keskuse ICARUS viimasest kokkusaamisest.