Egon Friedell sündis 1878. a Viinis, õppis filosoofiat ja germanistikat ning promoveerus 1904. a tööga "Novalis filosoofina". Teosega "Uusaja kultuurilugu" (Kulturgeschichte der Neuzeit, 1927-1931) saavutas laiema tuntuse. Käesolev, teose teine osa vaatleb baroki- ning valgustusajajärku.