Heino Jalaka saatust mõjutas tema sünniaasta, mistõttu sõja puhkedes oli tema värbamisest huvitatud nii Saksamaa kui Nõukogude Liidu okupatsiooniarmee.
Heinol oli aga oma kindel põhimõte: "Olen truudusevande andnud Eesti riigile. Okupantide eest ma ei sõdi. Lähen sõtta siis, kui see on Eesti riigile vajalik."