Jyrki Siukoneni „Vasar ja vaikus” on sündinud imestusest, mis võib meid tabada, kui järsku avastame, et töö, mille kallal oleme pikemat aega nokitsenud, on valminud justkui iseenesest – ilma et oleksime oma tegevust töö käigus mõtestanud. Mida kujutab endast selline vaikiv teadmine ja kas selle puhul on üleüldse tegu teadmisega? Vastukarva modernistlikule traditsioonile räägib Siukoneni raamat töötegemises avalduvast võimalusest mõelda ilma sõnadeta. See käsitleb käelist tegevust teadmisloome vahendina ja küsib, millise protsessi kaudu me selle teadmiseni jõuame. Toetudes teiste hulgas Heideggeri, Lévi-Straussi ja Wittgensteini kirjeldustele, püüab Siukonen läheneda töötegemisele n-ö seestpoolt ning anda käelist tööd ja kunsti tegevatele inimestele tagasi usk vaikusesse kui aardesse, mis manuaalset tööd on alati olemuslikult ümbritsenud ning mida tänapäevane pidev sõnastamise sund üritab neilt ära võtta.
Jyrki Siukonen (1959) on soome kunstnik ja kunstiteadlane. 2001. aastal kaitses ta Helsingi kunstiakadeemias doktorikraadi ja töötas sealsamas 2004.–2008. aastal professori ametikohal. Ta on tegutsenud skulptori ja kontseptuaalse kunstnikuna alates 1982. aastast ning on avaldanud hulgaliselt artikleid kunsti- ja kultuuriloost. 1970. aastatel osales ta aktiivselt Soome varases punkliikumises.