Eesti on maa, mille pärast on ajaloos ägedalt heideldud. Nii pole imestada, et siin on
löödud arvukalt lahinguid, mille tulemused on mõjutanud mitte üksnes Eesti, vaid
kogu Läänemere piirkonna, vahel koguni laiemalt Euroopa saatust. 1219. aastal
Lindanisa (Tallinna) all toimunud lahing andis legendi järgi Taani riigile tema lipu –
Dannebrogi, mis on ühtlasi vanim teadaolev riigilipp maailmas. Kui Vene valitseja
Ivan IV Julma väed kuudepikkuse asjata piiramise järel 16. märtsil 1571. aastal
Tallinna müüride alt lahkusid, helistati kirikukellasid ja peeti tänujumalateenistusi
kogu Saksa-Rooma impeeriumis. Rootsi noore kuninga ootamatu võit Narva all
1700. aastal lõi laineid kogu Euroopas, pannes koguni Voltaire’i Karl XII-le kiitust
laulma. 1919. aastal sundis Eesti vägede vastupealetung kommunistliku Venemaa
juhtkonda peatama oma Euroopa piiridele jõudnud üksuste edasitungi ning
paiskama need eestlaste vastu, millega kukkus läbi Punaarmee esimene katse
Euroopasse tungida. 1944. aastal oli Narva rinne siia koondatud jõudude
kontsentratsiooni poolest kuumim koht kogu idarindel. Oleks Punaarmeel
õnnestunud siit läbi murda, oleks see tähendanud ilmselt lõppu Soome vabadusele
ning võimaldanud Stalinil üle Ida-Preisimaa juba 1944. aasta alguses Euroopasse
tungida. Kui mitte maailma, siis vähemalt Euroopa ajalugu oleks sellisel juhul võinud
kujuneda sootuks teistsuguseks.
Valiku koostamisel üritas autor raamatusse paigutada suuremad ja
kaotusterohkemad Eestis toimunud sõjalised kokkupõrked, jättes samas ruumi ka
paarile kas suuremat sümboolset või poliitilist tähendust omavale lahingule, nagu
näiteks Liivi Ordu viimasele väliheitlusele 1560. aastal.
Raamat on varustatud hulga uute lahinguskeemidega ning seniavaldamata
fotodega.