"Mõte kirjutada raamat Nõukogude Liidu igapäeva-absurdist tekkis mu heal
sõbral Markus Hessil, kes on sündinud ja üles kasvanud Kanadas, kuid
kelle juured ulatuvad Eestisse. Eesti, Läänemere ääres asetsev väike
maa, oli pool sajandit okupeeritud ja annekteeritud N Liidu poolt.
Selles Eestis sündisin ja kasvasin mina.
Omavahelistes kõnelustes selgus, kui raske on Läänes kasvanud inimestel
mõista seda, mis N Liidus õieti toimus ja kuidas nägi välja sealne
igapäevaelu. Lääne inimene vaatas nõukogude elutegelikkusele nagu
teiselt planeedilt ja esitas naljakaid küsimusi. Vahel ei suutnud neid
asju mõista isegi Markus, kes ometi oli N Liidu asjades määratult
kompetentsem kui keskmine vaba maailma elanik.
Selle mittemõistmise kõige vapustavam näide oli küsimus, mille üks
Läänes kasvanud daam esitas lektorile pärast loengut N Liidus toime
pandud metsikutest massilistest deporteerimistest:
"Aga miks inimesed lasksid ennast loomavagunitesse toppida? Miks nad
politseid ei kutsunud?""
Lauri Vahtre