Tõepoolest – neid kasse on väga palju. On planguserval kokku saanud lumivalge ja lubivalge plüüskass. On aknalaual istuvad seebist kass ja martsipanist kiisu. On tolmusel riiulil Kipsmjäu ja Kipsnjäu. Ja kõigiga juhtub midagi ebatavalist ning ootamatut. Iga loo lõpus on tilluke luulevormis tarkusetera, nagu...Kui oled tehtud seebist, ära liialt pilli, vennas. Oled tehtud martsipanist, ära limpsi iseennast.