"Kui Saraht esimest korda vanglaõuele jalutama viidi, nägi ta oma kaaslaste nägusid lähemalt. Ta ei tahtnud neid tegelikult eriti vaadata. Need polnudki enam näod, vaid ebamäärased tumedad plekid, hoiatusmärgid, prügilagendikelt, nurgatagustest, maailma mahajäetumatest paikadest riibutud saastast kokku känkrunud tükid, sünge päritoluga inimshlakk." Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetanud noore kirjaniku Kärt Hellerma esikromaan.