Arstiabist Helme kihelkonnas läbi sajandite

0 viiest
Hinda
Toode on läbimüüdud!
Uudisteos annab ülevaate arstiabist Helme kihelkonnas
Valmis on saanud väga ulatuslik ja laiemale üldsusele kindlasti huvi pakkuv lugemismaterjal, mis kannab üldpealkirja „Arstiabist Helme kihelkonnas läbi sajandite“. Selle teose koostajaks on onkokirurg Vello Padrik. Antud piirkonna meditsiini olukorda põhjalikumalt uurida ja selle ajaloo seisukohalt hindamatu töö tulemus kogumikuna välja anda ei tulnud autoril juhuslikult.
„Minu juured on Helme kihelkonnas. Lapsepõlv möödus mul metsade ja järvede rohke Koorküla lähistel Aitsra külas vanaisale kuuluvas talus. Hariduseradadel käimist alustasin Koorküla 7-kl koolis, rääkis Padrik oma suhetest selle paikkonnaga lähemalt.
Pärast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist 1963. aastal töötas Vello Padrik üksteist aastat Räpina haiglas kirurgina ja kirurgiaosakonna juhatajana ning seejärel kuni pensionile minekuni Tartus onkokirurgina.
Töötanud pikka aega tegevarstina Räpinas, oli Padrik talletanud nende aastate jooksul väga huvitavat ning ajaloo seisukohalt hinnatavat materjali tervishoiu ja ravi võimalustest ning meditsiinipersonalist selles haiglas. Ja, toonud juurde ka olulist informatsiooni möödunud aegade raviasutustest ning ravijatest, sündis Padrikul kaheosaline teos „Arstiabist Räpinas läbi kolme sajandi“.
„Aga kuna ma pean ennast ikkagi Helme kihelkonnast võrsunud inimeseks, tekkis mõte ka selle piirkonna meditsiiniajalukku põhjalikumalt süüvida ja selle töö tulemus tulevastele põlvedele talletamiseks raamatuna välja anda. Nüüdseks ongi käsikiri „Arstiabist Helme kihelkonnas läbi sajandite“ valmis saanud ja kõik asjast huvitatud saavad temaga peagi tutvuda,“ jätkas Padrik.
Teose arvukate kaasautorite ja koostaja Vello Padriku uurimused ning selle töö tulemusena ilmunud raamatud näitavad kujukalt meditsiini arengu järjepidevust ja väärtustavad meditsiinitöötajaid, kellele me kõik oleme vähemal või suuremal määral tänuvõlglased.

Edasi viib teos lugejad sajandite taha. Alapealkirja all „Akadeemilise haridusega meedikud ja nende tegevusalad Baltimail“ on muuhulgas lugeda: „Kuni 18. sajandi viimase veerandini oli Eesti-, Liivi- ja Kuramaal ametis väga vähe akadeemilise haridusega meedikuid – ajavahemikus 1600-1710 ei ületanud nende koguarv pooltsadatki.
Tallinnas oli sama aja paiku, 1699. aastal, „Revalia literata” andmeil aga vaid neli õpetatud arsti.
Arstid pidid juba nendel kaugetel aegadel olema kõrgelt haritud ning oma elukutsele pühendunud inimesed.
Nagu aeg, nii areneb edasi ka antud teose sündmustik.
Rubriigis „Tervishoiu olukord Helme kihelkonnas kuni aastani 1857“ ja mitmes järgnevaski peatükis väidab aastaid Tõrvas kirurgina töötanud Ants Pruler, et Valgas ja Viljandis polnud veel 18. sajandi keskel ühtki arsti, rääkimata siis veel Helmest. Alles 18. sajandi lõpul ilmusid ka maale üksikutesse kohtadesse mõned arstid. Seniajani – ja muidugi ka edaspidi – teenindasid maarahvast aga arvukad isehakanud rahvaarstid ja kirurgid-habemeajajad. Arvestades Helme vahepealset asendit, võib siin tegu olla ka Valga abiga, kus juba 1784. a olid olemas piirkonna- ja haavaarstid.
Arstiabi olukord 20. sajandi alguskümnenditel Tõrvas ja Helme kihelkonnas oli Pruleri sõnul otseselt seotud dr Tõnis Bergmanni tegevusega. „Sellepärast käsitleme seda perioodi koos dr Bergmanni elulooga, sest tema elutöö on samal ajal ka Tõrva ja Helme kihelkonna meditsiini ajalugu,“ on käsitletavas teoses kirjas. Loomulikult ei tähenda see seda, et ükski teine arst või kes tahes meditsiinitöötaja oleks kajastamata jäänud. Igaühe jaoks on raamatu lehekülgedel ruumi jagunud.
Kindlasti on ajaloo huvilised teadlikud, et mitmeid meedikuid-vabadusvõitlejaid on autasustatud Vabadusristiga. Üheks selliseks julgeks arstiks Vabadussõja väljadel on olnud Viljandimaal Helme vallas Sõra (ka Sõrra) talu omaniku pojana sündinud Jaan Hanssoo ja teiseks Helme kalmistu iidsete põlispuude all oma igavest und puhkav Eesti vabadussõja ajal meedikuna vaprust üles näidanud Vabadusristi kavaler Salme Ilmet.
Ja edasi kulgebki teose sündmustik kaasajale üha lähemale. Põhjalikult kirjutatakse lahti Tõrva haigla ja tema järglase OÜ Tõrva tervisekeskuse saaga. Seda muidugi läbi inimeste, kes ühel või teisel hetkel haigete tervise edendamise eest hoolt on kandnud. Sama põhjalikkusega on käsitletud ka ravi võimalusi ja ennastsalgavate ravijate tööd Taagepera ja Karjatnurme haiglas. Ära on toodud ka velskripunkide ning velskrite tegevus Alal, Hummulis ja mujal.
Väga olulise lõiguna teoses on peremeditsiin Eesti tervishoiu arengukavas eile, täna ja homme. Selle peatüki juhtlauseks on: „Peremeditsiini taassünd Eestis algas 1991. aastal ja selle areng järgnenud aastatel on tõestanud peremeditsiini elujõulisust nii akadeemilise kui ka praktikas toimiva erialana”.
Tähelepanu alt pole välja jäänud ka hambaarstid ja nende tegevus Tõrvas ning Helme kihelkonnas tervikuna. Tõrva apteegi ajaloo lehekülgedel meenutatakse üksikasjalikult esimese eestlasest linnapea – proviisor Johannes Märtsoni kui ka kõikide teiste apteekrite tegevust.
Raamatu „Arstiabist Helme kihelkonnas läbi sajandite“ teeb lugeja jaoks huvitavaks seegi asjaolu, et Vello Padrik on suutnud koondada sellesse väga paljude inimeste mõtteid, muljeid ja mälestusi oma arstidest ja raviasutustes viibimisest.
Oma põhjalikud tööd on selles teoses publitseerinud nimekad Tartu Ülikooli professorid ja õppejõud: emeriitprofessorid Heidi-Ingrid Maaroos, Heinart Sillastu. Maie Lõvi-Kalnin, arhiivinduse prof Aadu Must, „Paehärra” prof Rein Einasto, õppejõud Ain Raal, Elmar Arak , Marju Kõivupuu jt.
Olles teose „Arstiabist Helme kihelkonnas“ sisuga põhjalikult tutvunud, väidan, et selle koostaja Vello Padrik on ära teinud Helme piirkonna meditsiiniajaloo uurimisel ja jäädvustamisel hindamatu töö. Teos on faktiderohke, kuid ühtviisi pakub ka meeldivaid kohtumisi nendega, kes on läbi aegade Helme kihelkonnas elanud inimeste tervise eest hoolt kandnud või teevad seda praegugi.

Vello Jaska
Toode on läbimüüdud!