Uuenenud maailm nõuab pea igal alal uut lähenemist ja uusi lahendusi. Üks uuendustest on juba nõukaajast teada ja tuntud kolhoos ehk avakontor kus kõik on kõigi jaoks nähtav. Kuid kas kaotatud seinad ikka tekitavad tiimis loodetud sünergiat ning avatus annab vajaliku motivatsiooni tulemuslikuks, stressivabaks tööks? Kaotab inimeste vahelt häbelikkuse nähtamatud müürid, privaatsuse vajaduse ja muudab südamesaladused kõigile nähtavaks ning seeläbi isegi aasimisobjektiks? Töökaaslased on nüüd üksteisele küll lähemal ja koguni armuvad. Samal ajal saab selgeks, et inimloomusele liigne avatus siiski ei sobi ning karjainstinkti kui edumeelse juurutamine tekitab inimestes ebamugavust ja isegi probleeme. Eileen teeb kõik, et varjata töökaaslaste eest Ivo olemust, hoolimata sellest, et mehe käitumine aina vägivaldsemaks muutub. Ka Keni pingutused töökaaslasi muuta jooksevad tühja. Karl ja Signe aga ei taha, et töökaaslased nende romantilisest suhtest teada saaks. Mis saab edasi? Kui hea see avalik avatus ikkagi on?