1348. aasta suure katkuepideemia ajal lahkuvad seitse neidu ja kolm noormeest koos ümmardajatega Firenzest ja suunduvad maale. Peatudes erinevates lossides ja villades, hakkavad nad ajatäiteks ning ohutunde peletamiseks jutustama lugusid. Kümne päeva jooksul jõuab neist igaüks rääkida kümme lugu. Lood on erinevad: ühed ülistavad maiseid rõõme ja lõbusid, teised hoiatavad abielukaride eest, kolmandad pilkavad kloostriasketismi ning jumalasulaste silmakirjalikkust ja liiderlikkust. Niisugune on Itaalia renessansiaja suurkirjaniku Giovanni Boccaccio (1313–1375) teose „Dekameron” taust ja saja novelli sisu, mille põhjal on Itaalia filmirežissöör Pier Paolo Pasolini 1971. aastal loonud suurepärase filmi. „Dekameron” on Euroopa kirjandusloo üks tüvitekste, mille tähendus ja mõju on tajutavad tänapäevalgi.