Peeter Tarvel (1894-1953) oli demokraat ja humanist, kes klassikalise liberalismi põhiideed – vabadust – pidas esmajärgulise tähtsusega vaimseks väärtuseks, mis on iga tõelise ja püsiva arengu paratamatuks eelduseks. Tema kindel veendumus oli, et demokraatiast paremat riigikorda ei ole, et demokraatia on kõigele vaatamata siiski elujõuline ning kõik tema puudused on kõrvaldatavad ka üksnes demokraatia enda abinõudega. Vaid demokraatlik režiim suudab vajalikul määral kindlustada rahvastele vaba vaimsust ja avalikkust. Tarvel rõhutas eriti kasvatuse ja enesearendamise tähtsust vabaduse saavutamisel, sellest arusaamisel ja selle väärtustamisel üksikisiku poolt.
Koostanud Toomas Karjahärm ja Hando Runnel