Elas kord vanapaar, kellel oli lapselaps nimega Maša. Ühel päeval otsustasid Maša sõbrad minna metsa marju ja seeni korjama ning kutsusid Maša kaasa. Tüdruk küsis vanaemalt-vanaisalt luba ja nood vastasid: „Sa võid minna, kuid hoia teiste lähedale, nii et sa neid alati näed, muidu võid ära eksida.“ Maša ja ta sõbrad läksid metsa ning hakkasid marju ja seeni otsima. Tütarlaps liikus ühe puu ja põõsa juurest teiseni. Enne, kui ta arugi sai, oli ta sõprade juurest kaugele uidanud. Ta hõikas neid, kuid keegi ei kuulnud teda ega vastanud.