Numbri teema: materjal, kooslus ja liigirikkus – arhitektuuri materiaalne südametunnistus
Arhitektuuri uuenduste horisondist kõnelevad arhitektuuriprofessor Rachel Armstrong, insener Manja van de Worp ja tootja Jelle Feringa.
Insener Karl-Eerik Unt kirjutab materjali rollist arhitektuuris ja küsib, miks ei võiks arhitektuur olla materjali innovatsiooni tüüriv valdkond.
Anname ka ülevaate Eestis viimaste aastate puit- ja betoonehitise aastapreemiaga pärjatud objektidest.
Kunstiteadlase Darja Andrejeva vahendusel teeme tutvust renoveeritud Lutheri masinasaaliga, 20. sajandi alguse insenerikunsti saavutusega raudbetooni kasutamise vallas.
Digitaalsed modelleerimisvahendid ja arvutijuhitavad tootmispingid pakuvad võimalusi luua uudseid ja erilahendustega vorme, mille tootmishind ja -aeg on võrreldav standardlahendustega. Kohalikku puitu väärindavast koostööplatvormist Eesti puitmajade tootjate, inseneride ja arhitektide vahel kirjutab EKA doktorant Sille Pihlak.
Arhitekt Kaiko Kivi tutvustab oma tööd, mille eesmärk oli rakendada algoritmilist disaini ja robotpinke loomaks lahendusi, mida käsitööna poleks mõeldav valmistada.
Kui robotfrees saeb välja keskaegse skulptuuri, ei ole me loonud midagi uut, annab mõista arhitekt Gilles Retsin.
Botaanik Aveliina Helm kirjutab linnade elurikkuse tarvilikkusest nii linlase tervise kui ka looduskaitse vaatevinklist.
Eesti päritolu Rootsis tegutseva maastikuarhitekti Johan Paju käe all on valminud katusemaastik, mis ühendab ajaveetmiskoha ja kohalikule loodusele omased taimekooslused, pakkudes niiviisi kogemust vabalt kujunevast linnaloodusest.
Tartu omanäolisest ja sitkest linnaaedade pidamise kultuurist kirjutab maastikuarhitekt Rea Sepping, lisaks Maria Kilgi fotod Tartu Hiinalinna aedade peidetud kultuurist.
Numbri persoon on arhitekt Veronika Valk-Siska, kelle tegevust arhitektuurivaldkonnas võib vaadelda kui peegeldust arhitektuuri olemuse aina ulatuslikumast käsitlusest.