Raamat on esimene täielik Eesti floora atlas, mis sisaldab 1356 levikukaarti. Kajastatud on suurem osa Eestist looduslikult leitud taimedest. Peale selle on valgustatud ka sagedamate naturaliseerunud, tulnukana või kultuurist püsivalt metsistununa leitud taimede levikut.
Taimeliikide levikut on kirjeldatud 6 × 10 kraadiminuti ruudustiku (9 × 11 km) abil, mis on kasutusel ka enamikus Kesk-Euroopa riikides. Leiuandmed on jaotatud viide klassi: taime on leitud aastail 1971-2005, aastail 1921-1970, enne 1921. aastat; liigi leidumine ruudus on vaieldav ning liik on sellest ruudust kindlasti hävinud.
Eesti taimede levikuatlast hakati koostama 1973. aastal Livia-Maria Laasimeri eestvõttel. Peale üheksa põhitöö teinud botaaniku on atlase koostamisel osalenud üle 270 kutselise bioloogi ja taimehuvilise. Atlase andmestiku kogumist on toetanud Eesti teadusfond ja raamatu ilmumist keskkonnainvesteeringute keskus.