Kolm aastakümmet meie laulatusest koos. - Kolmkümmend aastat nautind teineteise siirust.
Ei saanud kumbki armukadeduse viirust -
kõik laabunud kui ennemuistses muinasloos.
Ehk vahest ülekuumenenud tundehoos
sai pisut taltsutatud tulekeelte kiirust.
Kuid südamete tuksumise lasketiirust
sai vaikus jagu siis, kui tõusis koiduroos.
- Kui kaua me siis peame sedasi veel vastu, kui sammgi enam sama tempoga ei astu?
Eks tuleb leppida ja tunnistada tõtt:
rõõm, et see oli ainuõige naisevõtt
ja mehelegi minekul polnd miskit viga
ja RÕÕMUKROON, et õnnelik sai eluiga.