"Eksistentsialism on humanism" (1946) on väikeste muudatustega üleskirjutus loengust, mille Jean-Paul Sartre (1905–1980) pidas 29. oktoobril 1945. aastal Pariisis. See väike raamat muutus üleöö uue filosoofilise suuna – eksistentsialismi – populaarseks manifestiks ja on tänaseni kõige lühem ja mugavam sissejuhatus Sartre’i eksistentsialismiõpetusse. Algselt oli loeng mõeldud aga peamiselt vastusena eksistentsialismi varastele kriitikutele, esmajoones prantsuse marksistidele ja katoliiklastele. Sartre püüab ühelt poolt eristada oma "ateistlikku eksistentsialismi" selle katoliiklikust vennast, teisalt aga teeb katse luua sildu marksistliku filosoofiaga. Selle käigus võtab ta lihtsalt ja löövalt kokku oma filosoofilised tõekspidamised, mis pole tänaseni minetanud oma tähendust. Lisaks loengule sisaldab raamat samuti üleskirjutust sellele järgnenud arutlusest, kus Sartre vastas oma kuulajate küsimustele.