Kaur kirjutas selle raamatu esialgse variandi 15 aastat tagasi, olles 29. aastane. Pisut vanem kui mina praegu. See on see kirjandus, mida värskelt veristest 90-ndatest väljunud Eesti vajas. See on see kirjandus, mida praegu on veel rohkem Eestile vaja. Kaur kirjutas opioididest 2001. Asi on selle ajaga palju hullemaks läinud.
Kui “Check Out” ja temas olevad karakterid esindavad ühiskonna tippu, siis raamatus “Kuidas minust sai HAPKOMAH” olevad karakterid põhjakihti. Kuid kui neid mõlemaid lugeda, siis on piir nende vahel õhuke. Sama klassi litsid, samasugused ära lõhutud postkastidega ja niiskuse-lebra täis ühiselamud, täielik pohhuism ja disrespekt kõikide ühiskondlike normide vastu. Mõlemas raamatus on oma Svetad ja Katjušad, räige narkootikumide tarbimine ja seks. Tonn sinna, gramm ninna.
- HAPKOMAH raamatu eessõnas.