Fiction weekly TOP 10
1
Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium
„Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium“ on seitsmes raamat Indrek Hargla ajalooliste kriminaalromaanide tsüklis, milles kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede.
Issanda Aasta 1433 sügisel tuleb Melchiori juurde Harju läänimees Hunold Metsentaken ja palub tema abi, et päästa süütu mees mõrvasüüdistusest. Melchior peab minema Toompeale, kuulsa rüütli Detmar von Wenthuse...
2
Lõpmatus
Sellel maratonil pole finišijoont. Jooksed, kuni kukud. Muidu on maraton nagu maraton ikka. Oma tõusude ja mõõnadega. Väsimusega ja tundega, et enam ei jõua. Ja ei jõuagi. Ja mis mõtet sellel jooksmisel üldse on?
Kuhu see viib? Eikuhugi! Loobud. Ja just sellel hetkel, kui oled juba täiesti loobunud, kui oled raja kõrvale maha langemas, tabab sind jõupuhang nagu ilmutus. […] Sa oled jõudnud Lõ...
3
Serotoniin
Michel Houellebecq on kirjutanud: „Ma usun vähesesse, kuid see-eest väga sügavalt. Ma usun piiratud kuningriigi võimalikkusse. Ma usun armastusse.” „Serotoniini” peategelane kiidaks need sõnad kahtlemata heaks. Tema lugu viib meid läbi Prantsusmaa, kus traditsioonid on jalge alla tallatud, kus linnad on muutunud elamiskeskkonnana väljakannatamatuks ja kus hävingu servani viidud maapiirkonnad on...
4
Sinine sarvedega loom
Ostsin enesele täna kaustiku. Küll on ilus kaustik! Seest ruuduline, aga kaaned niisugused laigulised, justkui mõne isevärki looma nahk. Ega ta päris nahk küll muidugi ei ole, ikka papp, aga naha moodi. Tumesinised laigud helesinise peal justkui vihmapilved suvetaevas. Mina kujutan ette, et see võiks üks uhke elajas olla, kellel niisugune nahk seljas kasvab. Tal võiksid sarved ka peas olla, aga...
5
Mister
"UUS LUGU JA UUED TEGELASED
Romantiline ja kirglik armulugu „Viiekümne halli varjundi“ menuromaanide sarja autorilt.
Maxim Trevelyani elu on siiani olnud vaid lust ja lillepidu. Aristokraadipere noorem poeg pole pidanud päevagi tööl käima ja tänu heale välimusele nopib ta Londoni ööelust vürtsikaid lühisuhteid, nagu vaid ise soovib. Kuid siis tabab Maximi perekonda tragöödia ning mees leiab e...
6
Agatha Raisin ja lahkumissuudlus jõululõunal
"Agathal on igav. Jah, tema detektiivibüroo on küll toimekas, aga töö seal on üksluine – ikka needsamad plehkupannud koerad, kassid ja abikaasad.
Ainus, mis suudab Agatha põskedele värvi tuua, on eksabikaasa James ja ... täiuslik jõuluõhtu. Sest täiuslikud jõulud on olnud tema (siiani täitumatu) unistus nii kaua, kui Agatha ennast mäletab.
Mis võiks olla täiuslikum täiuslikust jõulusöömaajas...
7
Elu mõttetusest
Kirjanik Urmas Vadi viibis kolm aastat Pettunud inimeste külas ja kirjutas sealsete inimeste elust kroonika.
Oma nime sai see koht peale seda, kui Peeter I oma väesalgaga sealt läbi kihutas. Peeter I hobune jäi mutta kinni ja kuningas oli nii vihane ja pettunud, et sülitas. Ning seda kohta, kuhu Peeter I sülitas, hakatigi kutsuma Pettunud inimeste külaks.
Ei läinud kaua aega, kui omanda...
8
Kujuri tütar
"Tove Jansson, kujuri tütar, näitab nende lugudega lapse arusaama elust ja olemisest. Ta viib meid oma lapsepõlvemaailma, milles maagia ja müstika möllasid keset kõige tavalisemat argielu. Lugude kesksed tegelased on Tove skulptorist isa Viktor Jansson ja kunstnikust ema Signe Hammarsten, samuti vabaduse sümbolina koduabiline Anna. Tove kirjeldab oma boheemlastest vanemate kunstnikekodu Helsing...
9
Maailm kontoris ehk Kuidas kärbitakse heeringat
Nimetul tänaval märkamatus majas töötab Asutus, üks paljude teiste sarnaste riigiasutuste seas. Iga päev rügavad seal kümned ja kümned inimesed, menetledes projekte ja dokumente, kirjutades memosid, koostades strateegiaid ja planeerides eelarveid.
Terasemalt vaadates võib sealses näotute ametnike massis eristada üksikuid silmapaistvamaid tegelasi. Seal on Juhataja, kes vaatab unistava pilguga ...
10
Ka naabrid nutavad
Maire astus oma väravast välja ja hakkas mööda Pojengilehe tänavat Lehtla keskpunkti poole kõndima. Ta teadis, et kui ta vaatab Juhani akendest sisse sel hetkel, mil ta on kuti majast juba peaaegu möödumas, näeb ta teda viskiklaasiga köögilaua taga istumas, oma peene sülearvuti taga, üks käsi toetamas laupa, sõrmed juustesse põimunud. Seal ta oligi, aga täna nokkis ta ennastunustavalt nina.
„S...
