Eesti algkoolid

Koolihariduse algus Eestis ulatub 13. sajandisse. Esialgu toimus õppetöö ladina keeles, emakeelsed koolid tekkisid linnades ligi kolm, maal umbes neli sajandit hiljem. Sellest ajast kuni tänaseni on noortele õpetust antud väga erilaadsetes kooliruumides ja koolitööks kohandatud paikades. Käesolevasse raamatusse on kogutud fotod, mis annavad ülevaate 1100 algkooli hoonest Eestis 1930. aastatel. Fotod on koondatud maakondade kaupa, koolid seatud tähestikulisse järjekorda. Parema ülevaate andmiseks on juurde lisatud vallakaardid (1936. aasta seisuga). Raamat on täienduseks peatselt ilmuvale "Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloo" neljandale köitele. Meie esimese iseseisvusaja lõpuks jõuti kuueklassiliste algkoolide rajamisel uue koolihoonete võrgu loomiseni. Selle tulemusena asusid ainult vähesed algkoolihooned maal õpilase kodust kaugemal kui kolm kilomeetrit ja lapsed said jalgsi koolis käia. Muu hulgas andsid koolid oma hästikujundatud aedade ja parkidega eeskuju kodukultuuri arendamisele ümbruskonnas.
1939. aasta kevadel tegutses Eestis 1217 algkooli, kus õppis 106 944 last ja töötas 3900 õpetajat. Klassikomplekte oli 3435, neist üksikklasse 1221, kahe klassiga liitklasse 1283, kolme klassiga liitklasse 779 ja nelja klassiga liitklasse 152. Okupatsioon ja sõda seiskasid uute koolimajade ehitamise ja koolivõrgu moderniseerimise.
Võrreldes teiste ehitusvaldkondadega on koolidest jäänud järele vähe fotomaterjali. Ülevaatlik kirjatöö alles puudub. Ka ilmunud "Eesti arhitektuuri ajaloos" (Tallinn, 1965) on vaadeldava perioodi koolimajade arhitektuur jäänud käsitlemata ja piirdutud ainult ühe maa- ja ühe moodsa linnaalgkooli fotoga. Viimastel aastatel on hulgaliselt välja antud üksikute koolide ajalugusid, kuid sealgi leidub kesiselt koolimajadega seotud pildimaterjali.
Need kooliajalood, mis võiksid lugejale huvi pakkuda, on lisatud bibliograafias.
Selle raamatu allikmaterjali on autor kogunud ligi poole sajandi vältel, töötades pedagoogika ajaloo õppejõuna Tallinna Ülikoolis (Tallinna Peda