Kuigi Eesti ja Venemaa vahelise piirijoone küsimus on olnud päevakorral
juba 1991. aastast alates, pole meie kirjasõnas nimetatud teemal sellest
hoolimata ilmunud ühtegi kaalukat ja kandvat uurimust. Ammugi mitte
uurimust, mis suudaks vaadata piiriküsimust ka laiemas, üldpoliitilises
ning ajaloolis-rahvusvahelises kontekstis.
Nagu Henn Põlluaas raamatu sissejuhatuses tõdeb, pole piiriküsimust –
aga laiemalt paljut muudki Eesti-Vene suhetes toimunut – käsitlevaid
dokumente nende jätkuva varjamise või salastatuse tõttu võimalik
uurijatel kasutada. Sellest hoolimata on materjali uurimuse koostamiseks
piisavalt ka avalikkusele kättesaadavates allikates. Autor ongi neid
kogudes, kasutades ja süstematiseerides teinud ära hiiglasliku töö, mis
igale inimesele, kes meie piirisaaga arengust vähegi adekvaatset pilti
saada soovib, on asendamatu.
Raamatu väärtuseks pole aga kaugeltki vaid selle lai haare. Põlluaasa
sule all joonistub välja ka Eesti Vabariigi poliitikute ning
diplomaatide tegemiste-tegematajätmiste rida, mille üheks vaieldamatult
mõtlemapanevaks jooneks on autori poolt ülima põhjalikkusega esile
toodud taandumised eranditult kõigil meie piiridel. Aga ka üldine
hambutus riigi väärikuse, suveräänsuse ja järjepidevuse kaitsmisel,
rahvuslikust eneseuhkusest rääkimata.