See raamat on ülevaade Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) sünnist ning tegevusest.
ERSP oli esimene avalikult tegutsev demokraatlik erakond tolleaegses Nõukogude Liidus. Erakond, mille liikmed murdsid hirmu ja lootusetuse tõkked ning avasid tee mitmeparteisüsteemi taaskehtestamisele. ERSP loomine kujutas endast uut etappi 1987. a. Hirvepargi meeleavaldusele järgnenud rahvuslik-demokraatlikus liikumises. See oli otsene väljakutse valel ja vägivallal rajanevale diktatuurile. 20. augustil 1988 Pilistveres asutatud ERSP esitas põhimõttelise alternatiivi nii Nõukogude korrale kui ka selle ümberkorraldamise ametlikele katsetele. Kui kommunistlikus ainuparteis tekkinud reformimeelne suund pakkus välja järk-järgulisi reforme olemasoleva süsteemi raames, siis Pilistvere kirikust lähtus 20. augustil 1988 selge sõnum – ainsaks reaalseks lahenduseks on Eesti täiemahuline iseseisvus väljaspool Moskva kontrolli. Iseseisev rahvusriik, mis on 1918. aastal rajatud riigi õigusjärglane. Ehkki valdav enamus ei suutnud ERSP pakutud alternatiivi reaalsena käsitada, on sümboolne see, et täpselt kolm aastat hiljem – 20. augustil 1991 – taastati Eesti iseseisvus ERSP väljakuulutatud põhimõtete alusel. (Tunne Kelam, ERSP esimees 1993–1995)