Raamat “Hiiumaa ja hiidlased - usutuultest tormatud ja piiratud” loob
avara ja detailides rikkaliku ülevaate usuliikumiste ja kiriku ajaloost
Hiiumaal 13. sajandist kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Autor käsitleb
teemat usundiloo, pedagoogika, aate ja poliitilise ajaloo vaatenurkadest.
Uurimus baseerub laiaulatuslikul ja mitmekülgsel arhiiviainesel,
mälestustel, kartograafilistel ja arheoloogilistel allikatel ning
teaduskirjandusel.
Teoloogiadoktor Riho Saard (sünd 1961) on keskendunud oma teadustöödes
põhiliselt 19. ja 20. sajandi Eesti usuliikumiste ja kiriku ajaloole,
usulise ja rahvusliku identiteedi ning teoloogilise mõtteloo uurimisele. R.
Saardi doktoritöö oli pühendatud luterliku kiriku kuju-nemisele baltisaksa
aadli poolt kontrollitud koloniaalkirikust vabaks rahvakirikuks.
Autor on avaldanud mitmeid teadusartikleid ja monograafiaid teemadel,
mis puudutavad eestlaste 19. ja 20. sajandi usuelu, esivaimulikkonda,
teoloogilist kirjandust ja selle tõlkelugu, Vene õigeusu kiriku ja
Soome luterliku kiriku õpetuskõnelusi külma sõja kontekstis, Eesti diakoonia
ja oikumeenia ajalugu, Eesti Apostlik Õigeusu Kiriku ja Eesti Evangeelse
Luterliku Kiriku ning Eesti varase baptismi ajalugu, Saksa kultuurprotestantismi
mõjujälgi Eesti kultuuriloos ja Euroopa kiriku ajalugu.
2004. aastast alates on autor tegelenud aktiivselt Hiiumaa kultuurilooga.