Kalju Kruusa viies luulekogu „(ing•veri•tee): oma luulet ja tuttavat” sisaldab autori seni avaldamata loomingut 2008.–2011. aastast, koduses Pääsküläs, samuti Hiina ja Korea reisil kirjutatud seitsekümmend luuletust ning peaaegu teist samapalju tõlkeid Hiina, Jaapani ja Korea 20. sajandi luuletajate tekstidest – ühed esimeses pöördes kirjutatud mõlemad. Kirju kogumik, vahel helgemalt, vahel tumedamalt meelt avaldavad luuletused on reastatud nende elamise järjekorras. Esile tuleb mõndagi juhuslikku, see võib aga osutuda esialgu hoomamatust paratamatusest pärinevaks.
liivaterana
tahaks olla pigem
tillukene liivatera
hammaste
kriginal
tühja tiksuvas
üksteist teineteist
nurka nüksivas
pesast välja puksivas
inimkäolises
kellavärgis
ja oodata
kaheteistkendat tundi
mil ometi pimm-pomm
ta kukuks kok-ku
Kalju Kruusa on luuletaja, kes on seni avaldanud neli isiklikku luulekogu ja osalenud Erakkonna kogumikkudes.
„Tühhja” (2010),
„Pilvedgi mindgi liigutavadgi” (2008),
„Treffamisi” (2004),
„Meeleolu” (1999).
On pälvinud mitmesugust tunnustust:
Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia 2011,
Gustav Suitsu luuleauhind 2008,
Loomingu autori aastaauhind luuletuste eest 2006,
Betti Alveri debüüdiauhind 1999.