Kogumikus "Jää..." ilmuvad kordusena autori proosapoeemid "Jää ja Kanarbik" (1989) ning "Jää ja Titanic" (1995). Mõlema teose keskseks teemaks on inimkultuur ja loodusjõud, mida pahatihti teineteisele vastandatakse. Autor käsitleb kogu inimkultuuri kui luksusaurikut, valget laeva, mis kihutab ohtusid tähele panemata ja hoiatusi kuulda võtmata jäämägede vahel. Asjaolu, et teosed on varemalt ilmunud enam kui kümne aasta eest, muudab nende sõnumi paradoksaalselt selgemaks ja hoomatavamaks. Teosele on lisanud filosoofilise järelsõna Tartu Ülikooli biosemiootika professor Kalevi Kull.