Läbirääkimised, mida peetakse pantvangide vabastamiseks, rahvastevahelise rahu säilitamiseks või töötajate streigi lõpetamiseks, näitavad ilmekalt, kui tungiv võib olla kokkuleppevajadus ja kui tõhusaks on läbirääkimised lahkhelide ohjamisel.
Ometi ei ole läbirääkimised ainuüksi vilunud diplomaatide, müügidirektorite või tulihingeliste organisaatorite pärusmaa; läbirääkimistega puutuvad kokku kõik, peaaegu iga päev. Kuigi argielus ei ole kaalul tavaliselt nii palju kui rahulepingus või suurte korporatsioonide liitumisel, peab läbirääkimisi igaüks, kord olulistes asjades (töökoht), kord suhteliselt väikestes (kes peseb nõud). Läbirääkimiste struktuur ja kulg on aga põhimõtteliselt sama, olgu tegemist isikliku, diplomaatilise või juriidilise tasandiga.