Vastuolulise Tšiili kirjaniku (1953–2003) sürrealismi kalduv lühiromaan koosneb kahest lõigust: üks võtab enda alla rohkem kui 90 lehekülge, teine vaevalt pool rida. Preestrist kirjanduskriitik ja luuletaja peab surivoodil epistlit, mis on ühtlasi pöörane retk Tšiili lähiminevikku, muuhulgas kindral Pinocheti diktatuuri aegsesse õhustikku ja kirjandusellu — üks võimalik vastus sellele, kuidas Tšiilis tol ajal kirjandust tehti.